Betoonteede ajalugu Eestis
Juba tsaariajal alustati kõnniteede tegemisega betoonist.
Suuremaks tsemendiga katsetamiseks läks Eesti Vabariigi aastatel.
1920-30-ndatel aastatel tehti hulgaliselt betoonteelõike Eesti linnade tänavatel ja maanteedel.
Esimene tsement-betoonist katseteelõik ehitati 1926. aastal Tartu-Viljandi maanteele Tartu lähistele. 1928. ja 1930. aastatel ehitati betoonist katselõigud Tallinn-Viljandi maanteele, 1933. aastal Tallinn-Pärnu maanteele jne.
Tallinna linnas ehitati erineva tehnoloogiaga betoontee lõike 1930-ndatel Paldiski maanteele (Seewaldi haigla juures), Narva maanteele (Hundikuristiku tõusu juures) jne.
Nõmme linnas valmis betoonist Vabaduse puiestee (1937), osaliselt Männiku tee (1938) jne.
Eesti NSV-s võeti betoonteede ehitamine tõsisemalt käsile.
Tallinn-Narva maanteele ehitati 1946-1950 Tallinna-Valgejõe vahelisel teelõigul 7 meetri laiune betoontee.
1964-1967 ehitati Tallinn-Narva maanteele 7,3 km betoontee Väo ja Maardu vahele. See oli esimene kahe eraldatud sõidusuunaga maantee Eestis, kummaski sõidusuunas 2 rada.
Rahvusarhiivi filmiarhiivist pärineb Eesti Kultuurfilmi film aastast 1937 “Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 109” ning film aastast 1939 “Moodne maantee nr. 46“
- 27.04.2015 Pealinn “Tallinna betoonteed sündisid juba Wabariigi ajal“
- 28.12.2014 ERR Ajavaod “Ärimehed: Teed ja sillad“
- oktoober 2014 Äripäev Ehitus “Kallim, kuid pikema elueaga betoontee“
- detsember 2010 Teeleht nr 3/4 lk 21 “Legendaarne betoonitud teelõik ei ole sõjavangide ehitatud“
- detsember 2008 Teeleht nr 4 “Mairo Rääsk: Katete ehitamine Eestis 1920 – 1940 ja Vabaduse puiestee”
- 22.01.2006 Maanteeameti ettekanne “Mairo Rääsk: Saksa sõjavangid Tallinn-Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus“
- august 2005 Teeleht nr 2 “Tallinna – Narva maantee ümberehituse epopöa jätkub”
- august 2005 Teeleht nr 2 “Mairo Rääsk: Narva maantee ajaloost (järg)”
- juuni 2005 Teeleht nr 1 “Mairo Rääsk: Narva maantee ajaloost”
- 21.05.2005 Eesti Päevaleht „Saksa sõjavangid ja Narva maantee – mis, kes, kus?“
- 30.04.2003 Eesti Päevaleht „Viimane betoonist teelõik kaob kahe aasta pärast“